28.6.17

Õhtuidüll maal


Istun maja ees sooja õhtupäikese käes rannatoolil. Kanad askeldavad mööda hoovi ringi. Hetk tagasi sõid nad pingil mu taldrikust arbuusijääke. Triips istub pikaks kasvanud aiamuru sees ja vaatab rahulolevalt ringi. Sakiira tuli just praokil oleva välisukse vahelt õue ja ruttas mu tooli kõrval nagu ta seda truult alati teeb. Findus on kuskil loodust avastamas.

Päike läheb kohe elupuu taha varju ning mul hakkab vaikselt jahedam. Ostsin linnast sünnipäeva puhul uued musta valge kirjud Miki Hiire piltidega dressid. Nendega on üsna soe ent jahe õhk tikub ikka ligi. Kui ma ennast ei liiguta, on toolis väikese päikeselaigu käes mõnus olla.

Kanad sätivad ennast aidale lähemale, hakkavad öömajale minema. Panen nad varem kinni, sest tunnen, et peaksin ka ise täna varem teki alla pugema. Linnas oli asjalik päev ja homme tuleb samasugune kodus. Eilsest kõplamisest keha alles kange.

Nii palju oleks tarvis teha aga kõike ei jõua. Tundub nagu oleks pool suve juba möödunud. Kõik koguaeg küsivad ja räägivad, et nii vähe olete teinud. See on veel väsitavam kui mistahes suurt ja rasket tööd teha. Teate ka kui kurnav on koguaeg vastata, et koguaeg ei saagi midagi teha!? Elu tuleb nautida ka, ma tõesti ei taha ennast kahe aastaga maatöid tehes ära vigastada. 

Päike puges elupuu varju ja väikesed putukad asusid ründele. Juba valusad hammustused. Aeg on tuppa kolida. Uue raamatu esimene peatükk sai loetud, kassid kokku korjatud ja kanad kuuti suunatud.

Ilusat õhtut! :)