19.8.17

Elu maal: Kana on haige!


Enne kui ilma tormiseks kätte ära läheb ja Interneti seinast välja kisume, mõtlesin veidi maaelust kirjutada. Mida kõik võib paari päeva jooksul juhtuda. Käisime Peremehega esimest korda lausa kaheks ööks kodust eemal. Mu kallis emps tuli loomahoidjaks ning majavalvuriks ning meie saime Lätis piiri lähedal sõpradega reisida ja mõnusalt aega veeta (sellest eraldi postitus!) Vahepeal haudus kodus aga üks paha paha olukord salamisi nii, et keegi arugi ei saanud. Eks kogemustest õpitaksegi! Ema on mul tubli, hoidis loomadel kullipilguga silma peal ent ta ei ole karm maanaine, kes vigastuste puhul looma üldse vaadata suudaks, ta nutab enne silmad peast omal. Kanakari tegutses edasi nagu ikka, ent üks kanadest jooksis teistel aeglasemalt sabas ning kergelt jalad laiali. Oli siiski reibas, sõi, pikutas ja kõike muud. Kui me neljapäeva õhtul koju jõudsime ja ma õhtul hämaras kanakuudi ust sulgema läksin, leidsin toosama kanaproua aida eesruumist põhu pealt pikutamas. Saba hästi kõrgel õhus ja keha kahtlaselt edasi-tagasi õõtsumas. Hakkasin teda teiste juurde tõstma (nad ju vanad puurikanad ja mugavad, ei viitsi õrrele ronida ja magavad teinekord kus jumal juhatab) kui ninna lõi vänge hais. Kuudis oli peaaegu, et pime ning kui ma ta saba alla vaatasin, jooksid kõik maailma õudusfilmid mul silme-eest läbi. Tal olid seal kaks auku, üks suurem kui teine, mis kubisesid vakladest. Sellest ka see räme hais. Ma hakkasin automaatselt nutma, sattusin paanikasse ja panin ta maha. Mõtted tiirutasid plaani ümber, mida teha!? Pea pakule? Ta piinad tuleb lõpetada! Aga ta on niiiii ergas ja sööb ja käib teistel päeval sabas, ma ei saa teda ju niisama tappa!? Aga mul ei ole mitte midagi millega teda puhastada! Ravida! Kas ma suudan neid ussikesi sealt ära noppida? Appi, kui kaua ta sedasi olnud on!?

Hiljem abi ja infot saades tean, et ussikesed võivad 1-2 päevaga juba tekkida. Ilmselt on nad tekkinud kärbse munadest, mis on munetud haava piirile. Ussikesed hakkavad seda nahka sööma. Organismi nad ei liigu aga võivad lõpetada kana surmaga läbi veremürgituse.

Esimene etapp oli kana pepu tugevama survega veega ära pesta. Sel moel sain lahti kõikidest suurematest ja väiksematest ussidest, mis kohe naha pinnal olid. Õudusfilmid jooksid ikka silme ees. Ja ütlen ausalt, lihatooteid ei suuda ma hetkel siiani süüa. Hais kadus üsna ruttu peale seda ning mädakoldeid ma ei leidnudki, mis on ehk hea. Paha oli see, et kahe nahakihi vahele olid mõned kiiremad ussikesed suutnud pugeda ja ma teadsin, et kõiki ma kohe kätte ei saa, sest mul polnud süstalt ega peenikest toru, millega saaks veejoa naha vahele suunata. Loputasin nii kuidas sain ning palusin Peremehel tuppa ühe suure pappkasti sisse talle pesa teha, et teda kärbeste eest kaitsta. Mul ei olnud ka ühtegi geeli ega salvi, loputasin vaid antiseptikuga üle. Kana jäi kärbsevõrguga kaetud kasti tuppa puhkama. Ise kimasin ma terveks päevaks pulma.

Päeva jooksul muretses mul ema linnast loomakliinikutest erinevaid ravimeid (30 euro eest) ning öösel kui pulmast naasesin, tõin need ära ning kimasin koju. Peremees hoidis mind terve päeva jooksul kana tegemistest kursis. Enamasti oli ta reibas, nokkis kasti ajaviiteks ja sõi. Öösel pesin hästi kergelt haavad ära, mis olid juba äärtest kinni kuivanud. Määrisin peale L-mesitran soft haavageeli ning andsin talle esimese annuse Sulfatrim antibiootikumi koguses 0.30ml Ta hakkas peale seda uuesti sööma ja jõi vett, sest antibiots käib noka kaudu ja see maitse ajas ta kurjaks. Öösel magas ta kenasti oma puust aluse peal ning hommikul tervitas meid kasti nokkimise ja piiksatustega.

Täna tegin talle uue ja põhjaliku loputuse. Kiskusin kärna, pühkisin verd, sain lahti ühe nahakihi ning koukisin välja ühe surnud ussikese. See on hea, et surnud oli aga nagu mulle öeldi, siis sellised haavad peaksid seestpoolt tervenema hakkama ja olema võimalikult puhtad. Tegin talle haava loputuseks kummelileotist, süstisin seda naha vahele ja igalepoole mujale (pidin tal kõik pepu ümbruses olevad suled välja kiskuma, enamasti olid need mädad (kärbsemunadega kaetud) ja tulid kenasti ära) Määrisin üle haavageeliga pea terve roosa pepu ning andsin hommikuse antibiotsiannuse.

Hetkel puhkab ta oma pesas. Kõht pannkookidest punnis.

Miks ma raiskan ühe vana kana peale raha? Sest nad on mulle mune kinkinud. Ma ei saa sealt mingit erilist liha, veel enam vana ja haige kana käest. Ma ei tahagi. Neid on hetkel 7 tükki alles. Neist on saanud samasugused pereliikmed nagu teised loomad. Pea pakule panna on ju lihtne. Aga mina tahan anda talle eluvõimaluse! Ja ma siiralt südamest loodan, et see pingutus on seda asja väärt. Juba täna oli ta erksam ja ei jalutanud harkisjalgadega ringi. Ma loodan, et ta paraneb!